Tervitused Uruguayst!

9. Augustil alustasime sõitu vahetusaastale. Lisaks minule tulid Eestist sel aastal veel Uruguaysse kaks tüdrukut- Kertu ja Birgit. Esmalt lendasime Pariisi, kus kohtusime ka mõningate teiste Uruguaysse minevate vahetusõpilastega. Sealt edasi lendasime 14 tundi Buenos Airesesse ja sealt veel alla tunni aja Montevideosse. Lennujaamas ootasid meid YFU Uruguay vabatahtlikud ja paljud teised Uruguay vahetusõpilased ning varsti olimegi valmis minema aasta alguse seminarile. Laagris oli tohutult palju lahedaid inimesi väga erinevatest riikidest. Laagris valmistati meid vahetusaastaks ette. Kõik päevad algasid hommikusöögiga, milleks oli sai võiga või Dulche de Lechega (see on nagu karamellikreem või keedetud kondentspiim). Pärast söömingut jagunesime gruppideks ning rääkisime, mida vahetusaasta endast kujutab ja kuidas see võimalikult meeldejäävaks muuta. Minu grupis olid Leonie (Saksamaa), Liliana (Šveits) ja meie grupijuht Laura (Rumeenia/Saskamaa), kes oli üks selle orientatsiooni peakorraldajatest. Minu arvates oli just meie grupp see kõige parem ja meil oli koos erakordselt lõbus. Eelviimasel päeval oli gruppide vahel võistlus, teemadeks: Kunst, muusika, jalgpall, söök ja tuntud Uruguay inimesed. Kunsti kategoorias pidime ise pildi valmis meisterdama, muusika kategoorias pidime panema laulud õigesse žanrisse/gruppi, Jalgpalli kategoorias pidime vastama erinevatele küsimustele, söögi kategoorias pidime pimesi aru saama, mis meile suhu pannakse ja tuntud inimeste kategoorias pidime ära arvama tuntud inimesed näo järgi ja paigutama nad tuntuks olemise aja järgi ajateljele. Ilmad olid kogu laagri jooksul küll üsna halvad, kuid suur ärevus ja hea seltskond muutsid tuju ikka väga heaks. Viimasel päeval oli kahju uute sõpradega hüvasti jätta, kuid siiski ootasime kõik põnevusega kohtumist oma peredega. 

Mina elan linnas nimega Rivera, mis asub Põhja-Uruguays, päris Brasiilia piiri ääres. Sinna sõitsin bussiga umbes 6 tundi. Minu supertore pere tuli sinna mulle plakatiga vastu. Elan koos õe ja emaga (vahest ka vanema õega) mõnusas väikses majas. Meil on kodus neli kassi ja kolm koera. Vanem vend elab ja õpib Montevideos. Kuna elan üsna Brasiilia lähedal ning Brasiilias räägitakse portugali keelt, siis räägitakse siin keelt, mida nimetatakse ,,portugñol'',ehk segu suurest osast hispaania keelest ja väiksest osast porugali keelest. Mina suhtlen perega oma käte ja peaaegu olematu hispaania keelega ning kui väga vaja ja absoluutselt midagi aru ei saa, siis võtame kasutusele Google Translate. Brasiilia on mu kodust umbes 10 minuti kaugusel ja olen seal juba paar korda ka käinud. Olen endale leidnud esimesed sõbrad klassist, koolist ning ka jalgpalliklubist. 

  

Käin üsna kodu lähedal Gümnaasiumis nimega Liceo 5. Õpin bioloogia harus, peamiselt sellepärast, et mu õde õpib ka seal. Kool hakkab mul kell 5 õhtul. Klassist oskavad normaalselt inglise keelt 2 inimest, kuid see on hea minu hispaania keele õppele. Kuna Uruguay on jalgpallimaa, siis küsiti minult kohe esimesel päeval mõningaid eelistusi ja õnneks vastasin peaaegu kõigele ,,õigesti’’. Klassis on võrreldes Eestiga üpris vähe inimesi, umbes 15. Teades, et Uruguay inimesed jäävad alati igale poole hiljaks, on minu jaoks ikkagi harjumatu (kohalikele normaalne), et kui õpilane jääb tundi umbes 20-25 minutit hiljaks, tuleb siis klassi ja ütleb lihtsalt, "vabandust’’ ja läheb istub oma kohale :) Olen endale leidnud ka klubi, kus jalkat mängida. Treenin segavanuseklassis, klubis nimega Huracan. Peamiselt on seal täiskasvanud mehed, kuid leidub ka mõni minuealine. Trennid toimuvad muruväljakul ning kohe treeningpaiga kõrval asub suur Rivera staadion, kus 2011. aastal mängis Uruguay Eesti vastu (skoor pole oluline :)). Minu jaoks on hämmastav, et siinne derbi Nacional-Peñarol on jõudnud iga Uruguay inimese südamesse. Koolis vaidlen vahepeal isegi klassiõdedega, et kumb on parem :). Jalkatrennis on väga paljudel tätoveeritud emma-kumma klubi vapp. Minule nende vahel eriti suurt valikuvõimalust ei antud, sest esimene asi, mis siiajõudes kingiti, oli Peñaroli lipp, seega olen ma Peñaroli fänn :) ¡Hasta pronto!

Selfie Pariisi lennujaamast, kus kohtusime ka mõningate teiste vahetusõpilastega

Esimene sööming aasta alguse seminaril 

Meie kõige ägedam grupp

Aasta alguse seminaril tutvusin ühe väga laheda Hollandi kutiga, kes on peaaegu sama pikk kui mina :)

Pilt kõikidest poistest ja kõige lühematest tüdrukutest, kes selle õppeaasta Uruguays veedavad

Esmakohtumine perega

Minu jalka tiimikaaslased

Hostõe ja paari sõbrannaga

Hostõega oma kodumaa lippudega 

Uruguay ja Brasiilia piiril 

Südames alati teiega